Puitelamute arendust kavandades võib tekkida küsimus: kas ehitada kohapeal või valmistada suurem osa majast tehases?
Tehases ettevalmistamiseks on kolm peamist võimalust:
- mõõtu lõigatud puitdetailid ehk pre-cut-lahendus;
- tasapinnalised seina-, vahelae- ja katuseelemendid;
- suure valmidusastmega ruumilised moodulid.
Milline neist sobib sinu projektile?
Vaatame üle igaühe eeliseid ja piiranguid ning seda, millest valikul lähtuda.
Creatomus Solutions töötas pärast majahinna kalkulaatorit välja tööriista, mis aitab arendajal võrrelda projektile sobivaid ehitusviise.
Tööriist sai nimeks Prefabtype. Selle põhimõte on lihtne: sisestad projekti põhiandmed ja saad ehitusviiside esmase võrdluse.
Miks on ehitusviisi keeruline valida?
Puitmajade tehases valmistamisest rääkides kasutatakse mõisteid sageli läbisegi. Otsing „elementmaja“ võib tuua kõrvuti moodulmajad, elementlahendused ja majad, millest on olemas alles visualiseering.
Nii on arendajal raske aru saada, mida talle tegelikult pakutakse.
Arendajal ja arhitektil on vaja selgust kahes asjas:
- millised ehitusviisid on olemas;
- mida igaühe puhul oodata ja millega arvestada.
Neli võimalust puitmaja ehitada
Võrdleme kolme tehases ettevalmistatavat lahendust tavapärase kohapeal ehitamisega.
1. Kohapeal ehitamine
Kohapeal ehitades mõõdetakse, lõigatakse ja ühendatakse konstruktsioonidetailid ehitusplatsil. Suurem osa tööst tehakse objektil ning tulemus sõltub palju meeskonna oskustest ja töötingimustest.
Plussid:
- eraldi tehase tootmisprojekti pole vaja, mistõttu võib ehituse ettevalmistus olla lühem;
- lahendusi saab vajaduse korral töö käigus kohapeal kohandada;
- arhitektuurse lahenduse valikul on palju vabadust.
Miinused:
- ehitusplatsil on vaja oskuslikku tööjõudu;
- ehitus kestab tavaliselt kauem;
- tekib rohkem materjalijäätmeid;
- kvaliteet sõltub suurel määral ehitusmeeskonnast ja töötingimustest;
- ehituse kestust on keerulisem täpselt prognoosida.
2. Mõõtu lõigatud detailidest ehitamine (pre-cut)
Pre-cut-lahenduse puhul projekteeritakse puitkonstruktsiooni detailid ette ja lõigatakse tehases mõõtu. Seejärel viiakse need ehitusplatsile, kus ehitusmeeskond paneb konstruktsiooni kokku.
Ehitus käib suuresti kohapeal, kuid tehases tehtud ettevalmistus annab mitu eelist:
- jäätmeid tekib vähem;
- detailide mõõdutäpsust ja kvaliteeti on lihtsam kontrollida;
- konstruktsiooni kokkupanek on kiirem;
- detailid võtavad transpordil suhteliselt vähe ruumi;
- arhitektuurse lahenduse valikul säilib suur vabadus.
Miinused võrreldes element- ja moodulehitusega:
- ehitusplatsil on endiselt vaja oskuslikku tööjõudu;
- kohapeal kulub ehitusele rohkem aega;
- lõpptulemus sõltub suurel määral paigaldusmeeskonna oskustest.
3. Elementehitus
Elementehituse puhul valmistatakse seina-, vahelae- ja katuseelemendid tehases. Ehitusplatsile jõuavad suured, paigaldusvalmis ja sageli juba osaliselt viimistletud elemendid.
Inglise keeles kasutatakse selliste majade kohta ka nimetusi panel home ja flat-pack home.
Elementidena valmistatakse tavaliselt:
- seinad;
- katused;
- vahelaed ja põrandad;
- rõdud ja terrassid.
Olenevalt fassaadilahendusest võivad seinaelemendid jõuda ehitusplatsile väljast peaaegu viimistletuna. Siseküljel jäetakse ühenduskohad tavaliselt avatuks, et elemendid saaks kohapeal omavahel ühendada.
Võrreldes kohapeal või mõõtu lõigatud detailidest ehitamisega jääb elementehituses objektile vähem tööd.
Plussid:
- kiire paigaldus: algses artiklis toodud näites kulus kahekorruselise eramu põhikonstruktsiooni püstitamiseks umbes viis päeva;
- tehases on lihtsam tagada ja kontrollida ehituskvaliteeti;
- ehitusplatsil on vaja vähem tööjõudu ja käsitööd;
- jäätmeid tekib vähe;
- vigade ja viivituste risk on väiksem;
- arhitektuurse lahenduse valikul säilib üsna suur vabadus.
Miinused:
- projekt tuleb varakult hoolikalt läbi mõelda;
- vaja on detailset tootmisprojekti, mille koostamine nõuab aega ja projekteerimistööd;
- viimase hetke muudatusi on keeruline ja kulukas teha;
- elementide veoks kulub rohkem veokeid kui mõõtu lõigatud detailide puhul, kuid tavaliselt vähem kui ruumiliste moodulite puhul.
4. Ruumilised moodulid
Moodulehituse puhul tehakse suurim osa tööst tehases: seal pannakse kokku ja viimistletakse terved ruumimoodulid.
Algse artikli järgi võib moodulite valmidusaste ületada 90%. Ka köögid ja vannitoad võivad valmida juba tehases.
Arendaja jaoks on moodulite suurim eelis lühike paigaldusaeg. Kogu ajakava hinnates tuleb aga arvestada ka projekteerimise ja tootmisega ning sellega, kui palju paindlikkust arhitektuurne lahendus vajab.
Kiire paigaldus eeldab, et põhilised otsused on enne tootmist tehtud.
Plussid:
- väga kiire paigaldus;
- suur osa välis- ja siseviimistlusest valmib juba tehases;
- tehases on lihtsam tagada ja kontrollida ehituskvaliteeti;
- ehitusplatsil on vaja vähem tööjõudu ja käsitööd;
- jäätmeid tekib vähe;
- vigade ja viivituste risk on väiksem.
Miinused:
- arhitektuurse lahenduse valikuvabadus on väiksem;
- projekt tuleb varakult ja detailselt läbi mõelda;
- sisekujunduse põhiotsused tuleb teha varakult;
- tehnosüsteemid tuleb enne tootmist põhjalikult lahendada;
- tootmisprojekt on mahukas ja detailne;
- projekteerimine ja lepingu ettevalmistamine võivad võtta kauem aega kui elementide või mõõtu lõigatud detailide puhul;
- ehitusplatsil saab lahendust muuta vaid vähesel määral;
- moodulite veoks on vaja suuremaid veokeid ja neid kulub rohkem.
Aeg ja raha
Kõigile projektidele ühtviisi parimat ehitusviisi ei ole. Ehituse kestust ja maksumust mõjutavad eelkõige:
- elamu tüüp, millest sõltuvad arhitektuur ja konstruktsioonilahendus;
- hoone kasutusotstarve, millest sõltuvad materjalivalik ja tehnilised nõuded;
- hoonete suurus, ehitisealune pindala ja korruste arv;
- ühesuguste hoonete arv, sest korduvad lahendused aitavad projekteerimisel ja tootmisel aega kokku hoida;
- ehitusplatsi asukoht, millest sõltuvad logistika, veokulu ja tarneaeg.
Neid tegureid koos kaaludes võib esialgne eelistus muutuda. Keerukama projekti puhul vajab ka kogenud arendaja läbimõeldud võrdlust.
Selle esmase võrdluse jaoks loodigi Prefabtype.
Kuidas Prefabtype aitab?
Creatomus Solutionsi tööriist koostab projekti põhiandmete järgi ajakava. Andmeid muutes saab võrrelda, kuidas eri ehitusviisid mõjutavad projekti kestust.
Algse artikli näites kasutati järgmist lähteülesannet:
- Hoone tüüp: kahe eluruumiga paarismaja
- Ühesuguste majade arv: 1
- Korruste arv: 2
- Hoone välismõõtmed: 10 × 15 m
- Asukoht: Ühendkuningriik
Selline võrdlus annab arendajale esmase ettekujutuse sellest, milline ehitusviis võiks tema projektile sobida.
Otsuses tuleb arvestada ka arhitektuuri kvaliteedi ja võimalusega lahendust vajaduste järgi kohandada. Need mõjutavad maja väärtust ostja või üürniku jaoks. Moodulehituse piirangud tasub seetõttu juba projekteerimise alguses läbi mõelda.
Eeldused ja piirangud
Tööriist hindab ehitusprotsessi kestust kogemuspõhiste arvutustegurite abil ja eeldab, et arenduse hooned on ühesugused. Korduvad lahendused võimaldavad vähendada projekteerimisele ja tootmisele kuluvat aega.
Kui arenduses on erineva põhiplaaniga maju, tuleb iga hoonetüüpi eraldi hinnata.
Praktiline rusikareegel
Mida suurem on arendus, mida rohkem selles lahendused korduvad ja mida lihtsam on arhitektuur, seda paremini võivad sobida ruumilised moodulid. Kui kordusi on vähem või arhitektuur keerukam, tasub kaaluda elementehitust.
Enne ehitusviisi valimist võrdle kogu projekti: projekteerimist, tootmist, transporti, paigaldust ja hoone kasutamist. Nii saad otsustada, milline lahendus on sinu arenduse jaoks tervikuna mõistlik.
Autor: Andrea Bronzini (katus.eu). Eesti keelde tõlkis Projektbüroo Sport.
