Ehitusõiguse üldise raamistiku määravad seadused ja riiklikud nõuded, kuid maja projekteerimise tegelik argipäev sõltub suuresti kohalikust omavalitsusest. Ühes linnas võib eramu ehitusloa menetlus kulgeda üsna sirgjooneliselt, teises aga nõuda rohkem selgitusi, lisamaterjale ja kannatust. Seetõttu tasub omavalitsusega suhtlemist võtta projekteerimise loomuliku osana, mitte tüütu kõrvaltegevusena.
Üks ammune projektikogemus Tartu lähistelt illustreerib seda hästi. Omavalitsuse ehitusnõunik oli konstruktori taustaga ja vaatas projekti seetõttu tavapärasest tehnilisema pilguga. Esialgu jäi mulje, et ehitusloa menetlemiseks oodatakse peaaegu konstruktsioonide põhiprojekti või tööjooniste tasemel teavet. Selles projektis leidsime lõpuks kompromissi. Seletuskirja täiendasime üksikasjalikuma teabega karkassmaja tüüpsete konstruktsioonilahenduste kohta ning projekt sai ametniku jaoks piisavalt selgeks. Õppetund ei olnud niivõrd selles, et ühel poolel oleks olnud õigus ja teisel mitte. Pigem tuleb mõista, millisest vaatenurgast konkreetne menetleja projekti hindab.
Tehases toodetava maja puhul on konstruktsiooniprojekt ja tööjoonised loomulikult vajalikud, kuid liiga varajane lõpuni projekteerimine võib minna kalliks maksma. Menetluse käigus võib ilmneda planeeringuline piirang, tehnovõrgu kaitsevöönd või mõni muu asjaolu, mis sunnib muutma maja mõõtmeid või asukohta. Kui selleks ajaks on kõik detailid juba välja joonistatud, tuleb osa tööst lihtsalt uuesti teha.
Kas suurem omavalitsus tähendab rohkem bürokraatiat?
Enamasti küll, sest suuremas linnas või vallas vaatab projekti läbi rohkem ametnikke-spetsialiste. See võib parandada kontrolli kvaliteeti, kuid tuua kaasa ka rohkem märkusi ning vahel eri ametnike vastuolulisi ootusi.
Siin on kogenud projekteerija üks olulisemaid tööriistu telefon. Lühike kõne võib märkuse sisu selgeks teha palju kiiremini kui mitu vooru kirjavahetust.
Ka tehnovõrkude projekteerimise ajastus võib omavalitsuseti erineda. Suuremates linnades eeldatakse sageli, et välistrasside lahendused on ehitusloa menetluse ajaks juba üsna põhjalikult läbi töötatud ja võrguvaldajatega kooskõlastatud. Mujal võib nende projekteerimine kulgeda paralleelselt või mõnevõrra hiljem. Konkreetsed nõuded tuleb seetõttu alati üle kontrollida, lähtudes projektist ja omavalitsusest.
Kõige praktilisem soovitus on lihtne: suhtle omavalitsusega enne, kui projekt lõplikult paika saab. Tutvusta põhilahendust linna- või vallaarhitektile, ehitusspetsialistile või vajaduse korral teistele menetlejatele. Varajane suhtlus aitab võimalikke vastuolusid aegsasti märgata ja vähendab hilisemaid üllatusi.
Hea projekteerimine ei tähenda ainult maja joonistamist. See on ka oskus viia hea mõte läbi protsessi, milles osaleb hulk erineva vaatenurgaga inimesi. Kui nendega õigel ajal ja arusaadavalt rääkida, muutub kogu teekond märksa sirgemaks.
Allikas: katus.eu artikkel „Kas suhtlemine kohaliku omavalitsusega on keeruline?“
